Maastikuarhitektuur - mis see on?

Aga milleks üldse maastikku kujundada? Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestele meeldib elada ja töötada, loob maastikuarhitekt inimestele meelepäraseid (mugavaid, turvalisi) maastikuruume ja -pilte.

Ka õues on ruumid

Inimene orienteerub maastikul tinglike ruumide abil, sest nõndaviisi maailma süstematiseerides saab temast parema ülevaate. Välisruumidelgi on seinad, lagi, põrand… Viimase moodustab maapind, laeks on taevas või puuvõrad ning seinad tekivad maapinnast väljaulatuvatest või muul viisil eristuvatest objektidest, nagu ehitised, taimegrupid, reljeefivormid jms. Kui paluda väljas viibival inimesel iseloomustada kohta, kus ta parajasti on, teeb ta seda sageli nõnda, nagu paikneks ruumis, kirjeldades vaateväljas asuvaid üksikuid elemente mööblina, vaatevälja või liikumist piiravaid elemente seinade ja laena ning maapinda põrandana. Maastikul liikudes suundub inimene mõtteliselt ühest ruumist teise: madala lae ja sammastikuga kõledast keldrist (metsast) avarasse ja valgusrohkesse kõrge laega saali (aasale) ning sealt mööda pikka kitsast ja salapärast koridori (metsarada) väiksesse hubasesse tuppa ( taluõue). Mitte asjata pole eelnenud kirjeldus emotsionaalne. Eri maastikuruumid tekitavad erinevaid emotsioone, sest igal paigal on oma hõng. Teades ruumi ja perspektiivi seaduspärasusi ning nende mõju inimpsüühikale, saab maastikuarhitekt inimestes esile kutsuda mitmesuguseid tundeid.

Kas maastikku on vaja kujundada?

Paratamatult muudab inimene oma tegevusega maastikku. Seda tegid meie esivanemad laagriplatsi rajades ja püstkoda ehitades juba 8000 aastat tagasi. Tänaseks on inimtegevus tunduvalt laienenud ja maastikul laiutavad suurlinnad, naftaterminalid ja kaevandused. See tuhandeid aastaid kestnud protsess on paratamatu ja jätkuv. Ise küsimus on, kas muutused teevad maastiku kvaliteetsemaks või rikuvad seda. Maastikuarhitektuur on valdkond, mis püüab maastike kvaliteeti tõsta.

Loodus ja keskkond

Maastikuarhitekti töö lahutamatu ja tähtsaim osa on elus ja eluta loodus selle kõikides vormides ning muutustes. Välisruumi kujundades paigutab maastikuarhitekt sinna reljeefielemente, teid, hooneid, välimööblit ja taimi. Seda tehes peab lisaks ruumi ja vormi seaduspärasustele arvestama ka loodusseadustega ning organismide keskkonnanõuetega. Tuleb tunda füüsikaseadusi, mis määravad geoloogilisi, hüdroloogilisi ja klimaatilisi tingimusi, mitmesuguste protsesside kulgu ning materjalide ja ainete füüsikalis-keemilisi omadusi. Äärmiselt tähtsad on teadmised süsteemidest (ökosüsteemidest, kooslustest, ühiskondlikust korrast jne), nende omadustest, omavahelistest seostest ja toimemehhanismidest. Sageli kutsub keskkonnakahjustuse esile objekti vale paigutus või ehitus. Maastikuarhitekti ülesanne on kavandada inimtegevust nii, et kahjulikke keskkonnamõjusid ei esineks või kahju oleks minimaalne.

Töö vili?

Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust nõnda, et see oleks nii visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav ning loodusele võimalikult kahjutu. Töö tulem võib olla detail- või üldplaneering, linnaplaneering, haljasala või väikeaia kujundusprojekt või hoopiski maastikuskulptuur. Maastikuarhitektid kavandavad puhkealasid ja matkaradasid, kujundavad parke, puhkemetsi ja golfiväljakuid, planeerivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul ning kujundavad teede ümbrust inimesele huvitava, ohutu ja meeldivana. Nad koostavad kaevanduste rekultiveerimise kavasid, näidates, kuhu ja mis kujuga veekogu rajada või kuhu ehitada mägi ja suusarada.

Püüdes ühendada keskkonna säästmist ning samal ajal selle muutmist, loob maastikuarhitekt koostöös teiste spetsialistide, tellija ja loodusega inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda.