Avaleht > Blog > "Kes me oleme, maastikuarhitektid?"

Kes me oleme, maastikuarhitektid?

Postitas: Henn Runnel | Kuupäev: 31/05/08 | Kommenteeri!  

Peeter Vassiljev

Eesti Loodus 05/2000

 

Enne eriala avamist 1994. aastal Eestis maastikuarhitektidel oma õppetooli polnud. Teistes riikides on sel alal pikaaegsed traditsioonid ning omad õpetamise metoodikad. Tuleviku-Eestigi vajab enam kõrgharidusega maastikuarhitekte, kes elamisväärsemat keskkonda kujundaksid.


MAASTIK ON TERVIK - LOODUSE JA INIMESE LOODU

 

Kas pole, me mõtleme imeharva, kuidas kulgeb aeg. Kuidas muutub sellega seoses kultuur, kliima ja maastik. Enesestmõistetavalt tuleb talve järel kevad, siis suvi ja sügis – me näeme seda, kuid ei mõtle. Ometi algab kõik meid ümbritsev looduse poolt seatust. Loodus dikteerib. Loodus on pidevas muutumises, elukooslus, mis kasvab ja areneb. Ning kui siia sekkub veel inimene, tema mõistus ja loovus, sünnib maastikuarhitektuur.

 

Meie - tuleviku maastikuarhitektid - oleme need, kes haaravad kinni looduse ainest, kujundavad seda ning jätavad siis jälle omapäi: muutuma ja kasvama vastavalt looduse seaduspärasustele. Loodust ja seadusi peab austama ja armastama. Alati ei saa teha omatahtsi: tormata, muuta ja lõhkuda. Aja ja inimeste vahel on tihe seos, mis väljendub maastikus kui kultuuripärandis. Seda tuleb osata hoida. Isegi kui me oleme unustanud kunagise pika teekonna läbi metsade ning piki jõgesid esimeste tekkinud linnadeni, tuleb seda meenutada, kui seisame silmitsi puisniitude, märgalade või sõjast puutumata jäänud endisaegse ilmega küladega. Maastikuarhitekt peab teadma, tundma, nägema, oskama.

 

Et tajuda maastikku kui tervikut, tuleb ise osaleda loomeprotsessis. Seejuures on vaja arvestada ka olemasolevaga - loodusseadustega. Meie oleme õppinud, kuidas täiendada erineva iseloomu ja taustaga maanurki, kuidas säilitada säilitusväärset, samas luues ka midagi täiesti uut. Tänapäeval kujundavad maastikuarhitektid nii linnade haljasalasid kui kavandavad uusi elamurajoone ning puhkepaiku, rohelisi koridore ja ökovõrgustikke.

 

MIDA ME ÕPIME?

 

Maastikuarhitektid läbivad üldõppe, mis sisaldab endas reaalaineid, majandust, õigusõpetust, ka eesti keelt ning võõrkeeli. Erialaõppes pakutakse teadmisi maastikuarhitektuuri ajaloost, erineva sisu ja mahuga kursusi maastikuarhitektuurist ning -planeerimisest, parkide ja väljakute kujundamisest, dendroloogiast ja ilutaimedest. Õppeprogrammi kuuluvad kultuurmaastike uuringud, pargimajandus, planeerimisalane seadusandlus, ehitusõpetus, veekogude rajamine ja hooldus, projekti esitlus ning erinevad kunstiained (joonistus- ja joonestuskursused, vormi- ja värvusõpetus, üldkompositsioon, kunsti ja arhitektuuri ajalugu). Kõige eelneva alus on kursused ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, geoloogiast, loodusgeograafiast, bioloogiast ja botaanikast, mullateadusest, hüdroloogiast ja hüdraulikast, geodeesiast ja maaparandusest. Olulised on ka suhtlemispsühholoogia ning mitmed valikained, sealhulgas kursus eesti asustuskeskkonna ajaloost.

 

Õppetöö toimub loengute, seminaride, praktikumide, ja ekskursioonide vormis. Erialakursused lõpevad konkreetse planeerimis- või kujundusprojektiga ning selle esitlemisega. Palju tuleb teha iseseisvat tööd ning lugeda võõrkeelset kirjandust, sest eestikeelne erialane kirjandus peaaegu puudub. Praktikumid ja õppeekskursioonid annavad ülevaate eesti maastikest ja looduslikest kooslustest, mida tundmata praktiseeriv maastikuarhitekt toime ei tule.

 

Tudengite loomingut võib näha mitu korda aastas põllumajandusülikooli metsandusmaja fuajeesse üles seatud näitustel. Kursuseprojektid ja planeeringud, maketid ja ideekavandid, akvarellid joonistamise suvepraktikatelt, kompositsioonid ning mitmesuguses tehnikas kunstiteosed – kõik see on meie looming, mille kaudu me end avastame-avame ning tulevikus kindlasti ka klientidele tutvustame. Maastikuarhitektiks pürgijal tuleb läbi teha joonistuskatsed. Eelkõige aitab see tudengikandidaadil endas selgusele jõuda, kas eriala sobib või mitte. Loovust ja joonistamisoskust nõudvaid ainekursusi ootab ees õige mitu.

Email again:

Kommenteeri!


Nimi
E-post
Vastus

Kirjuta siia esimene kommentaar!