Liisi: "kodu koolis"

Sellel postitusel on 6 vastust

Minu teekond EMÜSis algas enne sellega liitumist. Võtsin osa üritustest ja pakkusin abikätt. Aprillis toimunud EMÜSi sünnipäevapeol anti mulle tänukiri, kus oli kirjas, et EMÜS tänab koostöövalmiduse ja üritustel aktiivse osalemise eest. Sel hetkel olin imestunud, et keegi tänas mind, et olen aktiivne inimene, kuna loomulikult olen ma pigem oma asju nokitsev tagasihoidlik tüdruk. See tänukiri on mul siiani kodus seinal. Seda vaadates meenub mulle alati, et elu on täis üllatusi...või et mina olen täis üllatusi. Enam ei läinud ka kaua, kui minust sai seltsi liige.

Sama aasta suvel olin teel minu ELASA esimesele kohtumisele Alpides. Ma ei oleks kunagi osanud arvata, et mind tabab selline uskumatu kogemus EMÜSis olles. ELASA reisikogemusi tuli mul veel, 2 koguni. Alpidest tagasi tulles olin nii vaimustuses ja teadsin, et aitan korraldada ELASAt, mis toimub Eestis 2019 suvel. Minu jaoks loogiline edasiminek oli saada EMÜSi juhatuse liikmeks. Infosekretäri amet nõudis, et protokolliksin koosolekuid. Mulle meeldis, kui hea ülevaade mul oli seltsi tegevusest. Juhatuses oli värske veri ja suurest motivatsioonist otsustasime teha vajalikke muudatusi. Pool aastat arendasime EMÜSit ja minust, infosekretärist, sai asepresident. Küll uhkem nimi, aga enam-vähem tegin sama asja. Kõige selle käigus õppisin nägema, kuidas töötab organisatsioon. Tegime palju koostööd Ole Rohkemaga ja tänu sellele nägi ka kõigi teiste Tartu organisatsioonide tegevusi eemalt. Nägin nii palju tudengeid, kes tahavad, soovivad ja suudavad ellu viia asju, mis on nende jaoks olulised. Tudengielu Tartus on ikka võimas!

Juhatuses olin ma koos oma väga heade sõpradega. Osa neist vähemalt muutusid selle jooksul väga headeks sõpradeks. Me ei olnud enam lihtsalt sõbrad, kes rääkisid koolist või lihtsalt elust, vaid me muutusime sõpradeks, kes reaalselt midagi olulist ära tegid. Kõik see tegi meid veel lähedasemaks. Muidugi meil oli ka erimeelsusi, aga üheskoos leidsime alati lahenduse.

Üks mitmetest asjadest, mida ma hakkan igatsema, on EMÜSi ruumi võti. Kõlab võib-olla naljakalt, aga see ruum on nende aastate jooksul nii kalliks saanud. See on koht, kus saab sõpradega koos aega veeta, ükskõik millal aga süda soovib. Olen kohutavalt tänulik, et seltsil on selline armas ja hubane pesa. Mulle on see alati meenutanud “That 70’s show” keldrit. Nooremana seda sarja vaadates tundus see kõige ägedam asi üldse. Ma soovisin, et ka mul oleks selline kelder. Ma sain selle keldri. See on kodu koolis.

Liisi Tamm

EMÜSi infosekretär 2017, asepresident 2018-2019




Eelmine
Alice: "Hea võimaluse ära kasutamine"
Järgmine
Ragne: "Midagi halba sellest ju tulla ei saa"

6 vastust

HVTGXuNLA IVYivKguO, 22. august 2020
DxCmcEFhi RmCdalniprKo, 22. august 2020
SOitwWKc XYkyMUdzuLK, 3. august 2020
CgfQVmYTN JknoPzAIMHmCl, 3. august 2020
xeqcXMDgRHdoUTw JkaSVIUPG, 30. juuni 2020
eawGVXQrgn DmasUFnxAjXBbJ, 30. juuni 2020

Lisa kommentaar

Email again: