Tartu Postimehes: Kolledž ja Maaülikool lõpetasid dubleerimise

Sellel postitusel on 9 vastust
Loe edasi ja avalda arvamust...
08.02.2010 15:35

Kristiina Kruuse


Tartus seni mõlemad maastikuarhitektuuri eriala õpetanud Eesti Maaülikool ja TTÜ Tartu kolledž pidasid sellist tegevust ebaratsionaalseks. 


Kolledž lõi nüüd uue, maastikuplaneerimise ja -disaini inseneri eriala, loobudes maastikuarhitektuurist.

«Ei olnud mõistlik jätkata kahe samasuguse erialaga ja omavahel trügida,» põhjendas TTÜ Tartu kolledži direktor Lembit Nei uue eriala loomist. Nei sõnul asetab tulevane maastikuplaneerimise ja -disaini eriala varasema maastikuarhitektuuriga võrreldes oluliselt suurema rõhu inseneriõppele.

«Kasutame rohkem ära oma tugevat tehnikaharidust,» selgitas ta.

Mitte vaid nimevahetus


Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen nentis samuti, et tema meelest polnud normaalne olukord, kus kaks ülikooli õpetavad samas linnas väga sarnast eriala.

«Tundub, et see probleem on nüüd lahenemas,» lausus ta ning avaldas lootust, et TTÜ Tartu kolledži uus eriala ei tähenda üksnes nimevahetust, vaid toob kaasa ka sisulisi muudatusi.

«Muutus ei seisne kindlasti ainult nimevahetuses, vaid õppekavas on mitmeid olulisi ümberkorraldusi,» kinnitas TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli hoidja Sirle Salmistu.

Senine maastikuarhitektuur kujutas Salmistu selgitusel endast pigem humanitaarainete poole kalduvat 3+2 õppega eriala. Uus maastikuplaneerimise ja -disaini eriala aga toob õppekavva  rohkem tehnikaaineid, õpe kestab järjest viis aastat ning selle lõpetajad pistavad taskusse inseneridiplomi.

«Varem keskendusime enam humanitaar- ja erialaainetele ning tehnikaained olid toetavad, nüüd on ainete proportsioonid pigem vastupidised,» rääkis Salmistu.

TTÜ Tartu kolledži juhi Nei sõnul heidetakse arhitektidele sageli ette, et nad oskavad ilusaid asju välja mõelda, kuid jätavad tähelepanuta ideede tehnilise teostatavuse. «Inseneriharidusega sellist muret pole,» osutas ta. 

Võidavad mõlemad


Maaülikooli rektori Klaas­­seni sõnul on inimesed, kes tegelevad ümbritseva keskkonnaga, äärmiselt olulised ja nende vajalikkus järjest kasvab. «Seda eriala on kahtlemata vaja, kuid dubleerida pole tarvis,» märkis ta.

TTÜ Tartu kolledži juht Nei lisas, et arvatavasti on mõlemad endised konkurendid rahul sellega, et ei pea edaspidi üksteisega sama eriala pärast võistlema. «Me ei konkureeri enam samadele töökohtadele, samale riiklikule koolitustellimusele ega samale rahale. Mõlemal on oma lähenemine, oma eriala,» rääkis Nei. 

Esimesed tudengid võtab TTÜ Tartu kolledž uuele ning Eestis ainukesena maastikuplaneerimise ja -disaini nime kandvale inseneripõhjaga erialale vastu sel suvel. Maaülikool jätkab endiselt  maastikuarhitektuuri erialal tudengite koolitamist.


Maastikuarhitektid ja maastiku­­planeerijad
• Maastikuarhitektid, nii nagu maastikuplaneerijadki, kavandavad ümbritsevaid maastikualasid ja välisruumi.
• Mõlema eriala lõpetajad töötavad peamiselt projekteerimisbüroodes, aga ka kohalikes omavalitsustes.


link: Tartu Postimehele

Eelmine
Veel mõned uudised Eestist...
Järgmine
Seltside ühine pidu

9 vastust

Kui suunamuutus tuli sisemisest tahtest - paremaks muutumise nimel, siis on ju hästi. 5 aastane õpe tõstab tõenäoliselt oluliselt kvaliteeti.
Kuid kui tegu on lihtsalt ööklubiliku nimevahetusstrateegiaga (uus koht, tulge kõik proovige. Siis nojah... loodame, et mitte.
Mclean, 9. veebruar 2010
Igaühel oma arvamus. Igaühel oma tõlgendus. Kõik nii targad pealekauba. Olgu siis veelkord öeldud: tegemist on 5aastase inseneriõppega (inseneriharidusega maastikuarhitekt). Mis on inseneriõpe - uurige välja. Muudatus toimub rõhuasetuses ja kompetentsis ning 3+2 õppe muutmises kestvaks 5 aastaseks. Ükskõik kuidas me asja nimetame, ükskõik missugune on vastava õppe rõhuasetus, on Eestis maastikuarhitektiks kvalifitseerumise eelduseks edaspidi (loodetavasti) kutsestandard ning selle alusel välja antav kutsetunnistus. Planeerimist ka otseselt ei õpetata kuskil, aga paljud nimetavad ennast planeerijateks... Miks on õppekava sellise nimega - see jäägu viktoriiniküsimuseks. Lõpetuseks, praegu ju Eestis pole mingit probleemi, igaüks võib end maastikuarhitektiks nimetada ja igaüks võib neid koolitada! Mõelge parem sellele. Sirle, 9. veebruar 2010
Nii. Maastikuarhitektuur on üks väga kompleksne teadus (isegi vikipeedia annab hea seletuse) mille liigitused on maastikuplaneerimine, maastikudiasin..ja kõik ülejäänud liigitused. Nii on vähemalt meie läänenaaberriigis. Nõus Remi-ga, liiga liiga keeruline on kõik Eestikeses.

Maastikuarhitektuuri ajalugu on väga oluline uurida siinokohal. Seega ma kujutan ette, et maastikudiasin saaks olla hilisem (magistriastme) spetsialiseerumine nii nagu Ets arvas. Algtõde peaks ikka olema üks...maastikuarhitektuur. Seda "juurt" peaks arendama, ükskõik millise ülikooli alla see ka ei kuuluks.
Liinaeinla., 9. veebruar 2010
Kui ma 6 aastat tagasi Epasse (nüüdsesse Maaülikooli) õppima läksin, siis seda eriala saigi õppida vaid ühes ülikoolis. Enne sisseastumiskatseid lugesin kodukalt ilusat teksti. See oli umbes midagi sellist: http://pk.emu.ee/oppeinfo/maastikuarhitektuur/oppekavad/
Teksti järgi tundus kõik tore, hea ja tasemel. Kui nüüd tagasi mõelda siis pool sellest ilusast tekstist küll "müügimehe jutt". Eks meil oli siskukaid aineid ja tarku õppejõude ka. Aga lubatud arvutiprogrammid, tehniline pool, praktiline kogemus jäi küll kuidagi nigelaks. Isegi ühtegi maketti ei pidanud 5 aasta jooksul tegema. Seega mul ja mu kursakaaslastel tuleb palju asju omal käel selgeks teha: välismaal / muudes koolides end täiendada jne. (võibolla nüüd on olukord parem, ma ei tea).
TTÜga olen suht vähe kokku puutunud (ainult 1 aine läbinud seal) - eks mujal tunudb ikka rohi rohelisem. Ma loodan, et mõlemad ülikoolid ikka liiguvad paremuse poole ja et pärast 5 aastat õppimist tudengid lahkuksid ikka targemana ja ettevalmistatuna.LOODAN, ET NEED TOREDAD ARTIKLID JA JUTT LIHTSALT "REKLAAMIKS" EI JÄÄKS JA TÕESTI TUDENGID HEA HARIDUSE SAAKS NAGU LUBATUD.
Piu, 8. veebruar 2010
A ei seda ma ei mõelnudki, et baka lõpetaja juba arvestatav tegija oleks. See hoopis eraldi teema, mida võiks pikemalt arutada (leian, et viis aastat peaks olema kohustilik. bakaga saaks küll kõrghariduse kätte, aga jah kui ikka plaan m-arh. eriala spetsiks saada, siis alla viie aasta ei mängi küll kuidagi välja). ets, 8. veebruar 2010
ma päris nii ei arva, et iga baka mees oleks kohe m-arh. 1. siis oleks neid veel rohkem, 2. läheb tase jube käest ära. kui m-arh tahad olla siis peaks ikka 5 aastat suutma õppida. bakaga võid olla planeeringu spetsialist või midagi sinna auku. Tiit, 8. veebruar 2010
Igati yhel noul Ets sinuga marhitektide yleprodutseerimise koha pealt. Siiski on samas luksus peeni nyansse luua ning rahvast veelgi enam segadusse ajada, mida marhitektid teevad. On elementaarne, et marhitekt jagab ka insenerikylge mingil maaral ja ma usun, et ka maastikuplaneerijal-DISAINeril voiks ka humanitaaris arusaam olla ning vôime miskit luua silmale meeldivas vormis. Kui rohk on nagu vaidetakse insenerialadel, kas tulevikus kujuneb asi siis sedapsi, et epakas kujundab laia joonega, ttykas paneb cadi ehk teeb musta tood? Mida need kallakud tegelikult tahendavad? Palju kysimusi. Ma saan aru, et olen eemal ning voibolla enam ei adu kohalikku tausta, aga kui mina aru ei saa, kuidas siis veel laiem avalikkus? Milline sisuline vahe on maastikuarhitektil ja maastikudisaineril?? Nyansse ja nishe saab alati endale luua. EKA on enda nishi vahemalt kuidagi selgemalt defineerinud. Tartule ja ka Eestile piisab yhest koolist. Mantra mida olen korrutanud juba sellest ajast, kui inimesed selle rumaluse ette votsid, et EPA marhitektid lohki lyya. Raagitagu mida iganes konkurentsi kasulikkusest. Lyhikeses plaanis toesti tekkis lisaraha ja palgati valismaa oppejoude juurde. Sai taas sydamelt ara :) Remi, 8. veebruar 2010
Mina leian, et väikese Eesti puhul on hetkel tegu maastikuarhitektide üleprodutseerimisega. Kuhu need inimesed küll kõik tööle lähevad? Ok, eks see ole iga eriala puhul nii, et KÕIK nii ehk naa omandatud erialale tööle ei lähegi (mõni ei soovigi seda). Aga kui juba nii palju meid siin valdkonnas mitmetes koolides välja koolitatakse, siis erinevate koolide osaliselt erinev suunitlus peakski olema. Õpetab ju sisuliselt m-arhitekte nüüd kokku juba kolm ülikooli (EMÜ, TTÜ, EKA). Ise näeksin seda asja nii, et bakaõpe võiks neil kõigil koolidel sisult olla enam-vähem sama ja nende koolide lõpetajad võiks end täie õigusefa m-arhitektideks kutsudagi. Erisuunitlused võiks tulla magistriõppes. Noh siin minu julge versioon:).

Epas oleks rohkem looduskeskkonnaga arvestamist õpetav suund, ttü-s insenertehnilisem kallak ning EKA mag. õppekavas siis linnaplaneerimise pool.

Ja kui hiljem peaks tekkima kellelgi mõte luua firma, kus töötavad ühe katuse all arhitekt ning erinevate taustadega m-arhitektid, siis sellel ettevõttel läheks eriti tublisti:)

Need olid esialgsed mõtted.

Ets
Ets, 8. veebruar 2010
Oi jummel.. asi laheb jarjest segasemaks. Oleme kyll vaga erinevad, kuid loppude lopuks teeme ikka sama asja ning tootame projektbyroodes ja kohalikes omavalitsustes. Sirle selgita palun, milles see oluline vahe siis on lopetaja jaoks? Saab tast siis maastikudisaini insener ja hoidku selle eest, kui ennast maastikuarhitektiks nimetab... uudis kui kreisiraadiost :) Remi, 8. veebruar 2010

Lisa kommentaar

Email again: